Tifi Hestia

     loomislugu

Erinevate stereo lahenduste järel ootas lahendamist ka kodukino. Nii nagu ka arvutikõlarite korral, on  ka kodukino jaoks eesmärk luua ajastatud passiivse filtriga kõlarid. Lihtsalt kodukino süsteemis on kõlareid liiga palju, et kõiki nende valjuhääldajaid digitaalselt juhtida. Senise arenduskogemuse alusel sai seatud esimene eesmärk, valida ühtlast heli üleminekut võimaldavad valjuhääldajad. Ning varasemaga võrreldes oli see protsess tõeliselt töömahukas. Õigete valjuhääldajate leidmiseks kulus kaks kuud. Otsing oleks kiirem ja lihtsam kui tootjad avaldaksid korralikud mõõtmistulemused. Paraku enamasti seda infot tootjaandmetes ei ole nii tuleb mööda internetti taga otsida, kas keegi on huvipakkuva valjuhääldaja ära mõõtnud ja tulemused avaldanud.

Kui valik tehtud, oli edasine juba lihtne. TiFi Hestia algne hüüdnimi oli lumememm, sest mõned varasemad katsetused päris ümmarguse kõlakojaga olid paljulubavad ja nii sai ka Hestia bassiosa täielikult ümmarguse kuju. See võimaldab Hestiat alusel ka vabalt suunata ja nii ei ole seinakinnituse või lauaalusel paikneva kõlari suunamisega kuulaja suunas mingit probleemi. Kõlakoja sees muidugi mõned struktuurid on, et helipilti veidi ühtlustada. Kõrgsagedusvaljuhääldaja jaoks oli oluline ainult ümbrise serva kuju. Kõrgsagedusvaljuhääldaja taga on miniatuurne filter, mis koosneb ühest kvaliteetsest kondensaatorist.

Esimene heli test võttis näo naerule. Monacori kevlarist koonusega bassivaljuhääldaja suudab vajadusel väga mõnusat bassi esitada. Väikse mahuga ta väga madalale ei lähe ja nii on paras üleminekukoht 80 või 100 Hz juures, sõltuvalt süsteemi konfiguratsioonist. Kõrgsagedusvaljuhääldaja titaanist membraaniga valjuhääldajat tellides oli kerge kartus hinges, kas mõõtmised on tõesti nii ilusad, et saab ilma resonantsideta sirge profiiili. Monacori Hi-Fi lubadus pidas, valjuhääldaja on väga hea profiiliga.

Loomulikult oli juurde vaja ka taga- ja kõrguskõlareid. Need sai mõlemad lahendatud ühekõlarivaljuhääldajaga. Tagakõlari kõlakoda on samas mõõdus esikõlarite bassiosaga ja nii sobivad sama tüüpi alused mõlemale. Tagakõlarisse sai valitud Tang Band neljatolline kogusagedusvaljuhääldaja, kus suunaprofiil oleks võimalikult lai ja kõige kõrgemad sagedused veidi ära langeks. See võimaldab kõlarit õigesti suunates (parim heliprofiil on 20 kraadi otsevaatest kõrvale) tagada ümbritseva heli, nii et kõlar oma asukohta ei reeda, nii nagu tagakõlarite paigutamise tungiv soovitus on.

Kõrguskõlari paigutuse koht on mõeldud esiseinas lae all, lae peegelduste abil heli edastama. Sinna sai valitud veidi teravama kõrgsageduse osaga Monacori 3 tolline kogusagedusvaljuhääldaja. Lähedalt kasutades oleks heli liiga terav, kuid esiseinast ja peegeldusi ning sobivat nurka kasutades (25 kraadi üle kuulamisekoha, lae suunas) on helipilt kõrguskõlari jaoks sobiv.

Kõlapilt

Kõlapildi detailseks hindamiseks vaata Spinorama mõõtmistulemusi: Hestia M

Eesmärk oli luua keskmine vasak ja parem kanal nii, et horisontaalne suunaprofiil kataks diivanil neli istekohta. Üksteise kohal paiknevad ja laia suunaprofiiliga valjuhääldajad tagavad selle väga hästi. Aeglase toimega filter ei paku väga laia vertikaalset kuulamisala, aga seda polegi vaja. Esikõlarid on piisavalt kaugel nii, et vertikaalne profiil katab ära erinevad võimalikud isteasendid. Küll aga peab kõrgsageduse valjuhääldaja täpselt vaatama tavapärase istekoha kõrgusele. Siis on helisageduste profiil sirge, nii nagu Spinorama mõõtmine seda näitab. Jäikade membraanidega on heli ise täpne, nagu üks testkuulaja tabavalt sõnastas - väga hea eraldusvõimega kõlarid. Kõik lauljate hääle ja pillimängu nüansid on kuulda. Võimsust jagub tavasuuruses avatud elutoale (elutuba 20 m2). Kõrgsagedus on puhta ja selge heliga ning kinnisele kõlakojale omaselt bass ei kumise isegi siis kui AV süsteem otsustab sellest maksimumi võtta.

Kodukinosüsteemi kõlapilt sõltub muidugi väga palju ka kasutatavast kodukino vastuvõtjast ja selle seadistamise protsessist. Testitud Yamaha RX V6A pakkus kahte valikut. Kui märkida süsteemis, et tegemist on väiksete kõlaritega, muutus heli üsna kehvakeseks. Nagu hiljem selgus, siis ongi see antud mudeli puudujääk. Samas kui kui märkida, et tegemist on suurte kõlaritega, oli Yamaha seadistatud heli väga mõnus. Basse oli kohati nii paju, et väikse subwooferi sisse või väljalülitamine muutis helipilti minimaalselt. Muidugi päris ilma subwooferita jääb madalast bassist puudu ja nii kasutamiseks pole need kõlarid ka mõeldud.

Testkuulajate tagasiside

Kõlari müüki paneku protsess võttis omajagu aega ja nii oli ka mõnel testkuulajal võimalik TiFi Hestia kodukinosüsteemi kuulata.

Testitud 20 m2 avatud planeeringuga ruumis (avaneb ca 80 m2) Yamaha RX V6A võimendiga, automaathäälestus, "natural" seadistus, "standard" heliprofiil . Konfiguratsioonis: keskkõlar, vasak ja parem esikõlar - Tifi Hestia M (3 tk); tagakõlarid - Tifi Hestia S (2 tk); kõrguskõlarid - Tifi Hestia O (2 tk); Yamaha väike Subwoofer.

A.M. ettevõtja, insener, muusikahuviline: Väga detailse helipildiga kõlarisüsteem. Kui laulja hääl käriseb või pillil on omapärased harmoonilised on see kõik ideaalselt kuulda.

J.K. ärikonsultant, audiofiil: Korralik hea heliga komplekt. Põhikõlaritest tuleb suuruse kohta üllatavalt hästi kõlav bass ja ka surroundi bassiosa on korrektne.

I.P. konsultant, raadioamatöör: Kõigist kuulatutest minu lemmik. Väga hea helipildiga kõlarid.